browser warning text

Näitus "Andres Tolts. Maastik vaikeluga"

24. novembrist on Kumu kunstimuuseumis avatud Eesti kunsti klassikute sarja kuuluv näitus "Andres Tolts. Maastik vaikeluga".

Klassikute sarja eesmärk on tõsta esile 20. sajandi teise poole märgilisi Eesti kunstnikke, kelle looming on suunanud laiemaid protsesse siinses kunstiajaloos.

Andres Tolts (1949-2014) oli üks Eesti kunsti suurimaid radikaale ja konservatiive. Ta oli kunstnik ja disainer, keda huvitas nii igapäevareaalsus kui ka kunsti võime seda reaalsust korrastada. Toltsi teosed käivad argiste materjalidega ümber aristokraatliku elegantsiga ning otsivad ümbritsevast visuaalseid paradokse.

Andres Tolts õppis aastatel 1968-1973 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis tööstuskunsti ehk disaini erialal. See oli aeg, mil suur osa Eesti kunsti tulnud uuest energiast pärines disaini- ja arhitektuuritudengitelt, kes huvitusid aktiivselt oma elukeskkonnast ning küsisid, kuidas kunstnik seda keskkonda mõjutab ja kujundab. Koos Leonhard Lapini ja Ando Keskkülaga kuulus Tolts rühmitusse SOUP '69, mis teostas 1960. aastate lõpul Eesti kunstis n-ö kontseptuaalse pöörde. Nad ei pidanud kunsti tegemisel esmatähtsaks mõne tehnika valdamist, vaid ideed, mida võib väljendada erinevate vahenditega. Kunstniku ülesandena ei näinud nad mitte uute reaalsuste kujutlemist, vaid olemasoleva reaalsuse uut laadi mõtestamist.

Aastatel 1973-1980 koostas ja kujundas Tolts ajakirja Kunst ja Kodu, mis muutus tollases Nõukogude Liidus oluliseks platvormiks uutele ideedele kunstis ja kultuuris. Ajakiri käsitles kunsti, disaini, interjööri ja keskkonnakujunduse teemasid ning lõi sildu üle erinevate ajastute ja distsipliinide.

1980. aastatel sai Toltsist üks postmodernismi maaletoojaid ja selle hoiakute veendunud järgijaid. Sel ajal kujunes välja tema teoste kinniskujundite ring: kalad, linnud, ekraanid, rulood, hüljatud või tähendusetud arhitektuuriobjektid, vaikelud ja maastikud ning nn pilt pildis motiiv. Tolts seisis selle eest, et tuua esile visuaalse kujundi eriomane kõnekus, ning pidas kunsti ülesandeks inimeste visuaalse tundlikkuse arendamist. Tema teosed pole ümbritseva peegeldused või aknad teistsugusesse maailma, vaid teevad alati nähtavaks oma pildiks olemise.

Näitus Kumu kunstimuuseumi IV korruse B-tiivas jääb avatuks 1. aprillini 2018.

Näituse kuraator Anu Allas
Näituse kujundaja Tõnis Saadoja
Graafiline kujundaja Tuuli Aule

Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Tallinna Kunstihoone kogust ning erakogudest.

Täname: Dénes Farkas, Mare Joonsalu, Maris ja Enn Kunila, Tamara Luuk, Kristian Taska, Mare Vint

Näitusega kaasnevad üritused:
neljapäeval, 30. novembril kell 18.00 kuraatorituur
neljapäeval, 11. jaanuaril kell 18.00 Liisa Kaljula ekskursioon
laupäeval, 3. veebruaril kell l6.00 vestlusõhtu Mare Vindi ja Toltsi kaasaegsetega
neljapäeval, 8. märtsil kell 18.00 raamatu "Andres Tolts. Maastik vaikeluga" esitlus
laupäeval, 31. märtsil kell 16.00 näituse finissage

Neljapäeval, 29. märtsil kell 18.00 toimub näitusel "Andres Tolts. Maastik vaikeluga" teemaõhtu "Kunst ja kodu". 1973.–1980. aastatel oli kunstnik Andres Tolts ajakirja Kunst ja Kodu koostaja ning toimetaja. Teemaõhtul tutvustavad kunstiajaloolased Liisa Kaljula (Eesti Kunstimuuseum) ja Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia) ning ajaloolane Linda Kaljundi (Tallinna Ülikool) väljaande Kunst ja Kodu läbivaid teemasid ja rubriike. Mõtestatakse ajakirja tähendust nii tollase kui ka praeguse lugeja jaoks. Liisa Kaljula kõneleb rubriigist "Kunst kodus" ja Andres Kurg tutvustab rubriiki "Praktika". Mõlemad väljaande teemavaldkonnad tegelesid kunsti integreerimisega inimeste igapäevaellu ja andsid selleks soovitusi ning juhiseid. Linda Kaljundi selgitab, kuidas väljendus ajakirjas Toltsi soosiv suhtumine nn Eesti aega. Ajakirja tegemine ei olnud Andres Toltsi jaoks lihtsalt amet või rahateenimise viis, vaid see oli lahutamatult seotud tema loomingulise praktikaga. Kunstnikku huvitas teda ümbritsev materiaalne keskkond ning viisid, kuidas inimesed oma eluruume sisustavad ja tajuvad; Kunst ja Kodu andis sellele huvile ühe tänuväärse väljundi. Ametlikult kodukujundusajakirjana tuntud väljaanne muutus tollases Nõukogude Liidus märksa laiemaks platvormiks uutele ideedele kunstis ja kultuuris.

Vaata veel: