browser warning text

Näitus "Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini"

7. septembril 2017 kell 16 avatakse Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud näitus "Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini".

Piibel koosneb originaalis vanaheebrea ja arameakeelsest Vanast Testamendist ja kreekakeelsest Uuest Testamendist, mis kristluse levimisel tõlgiti teistesse keeltesse. Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse algas Euroopas juba 14.–15. sajandil. J. Gutenbergi trükipressi mõjul tekkinud trükirevolutsioon andis Piibli levikule enneolematud võimalused. Reformatsiooni tulemusena tõlgiti Piibel ka eesti keelde. Eestikeelne Piibel on olnud aluseks eesti kirjakeele ja emakeelse hariduse kujunemisele ning kultuuri arengule ja omariikluse tekkele.

Vanimad meieni säilinud eestikeelsed pühakirjatekstid on Kullamaa vakuraamatust pärinevad Meie Isa Palve, lisaks ka Maarja palve ja Usutunnistus (1524–1532), Wanradti-Koelli katekismuse (1535) fragmendid Meie Isa Palvest ja J. A. Völkeri käsitsi kirjutatud tekstid (1585–1590), kus eestikeelne osa sisaldab Meie Isa Palvet, kümmet käsku, Maarja palvet, usutunnistust, viit kirikukäsku ja seitsme sakramendi loetelu.

Näituse teostamisel on Eesti Piibliseltsile abiks olnud Cambridge’i Ülikooli Raamatukogu, Briti ja Välismaa Piibliselts, Saksa Piibliselts, Soome Piibliselts, Hispaania Piibliselts, Sloveenia Piibliselts, Tallinna Linnaarhiiv, EELK Konsistooriumi arhiiv, Eesti Rahvusraamatukogu, Ungari Instituut ja Eesti Keele Instituut.

Reformatsiooni 500. aastapäeva konverents toimub 8. septembril kella 11–17 Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6).

9. septembril kell 13 on ungarikeelne jumalateenistus Tallinna Toomkirikus.

Lisainfo:

Lea Hein, Rahvusraamatukogu näituste osakonna projektijuht, Lea.Hein@nlib.ee, tel 630 7148

Krõõt Mõttus, Rahvusraamatukogu kommunikatsioonispetsialist, Kroot.Mottus@nlib.ee, tel 5817 4399

Vaata veel: