browser warning text

Paul Rodgersi näituse "Lilith Absentias"

Olete oodatud Paul Rodgersi näituse "Lilith Absentias" avamisele Vabaduse galeriis reedel, 28. septembril kell 17. Näitus on avatud 17. oktoobrini 2018.

Paul Rodgers on juba veerand sajandit elanud ja töötanud Eestis. Ta on õpetanud kunstiakadeemias ja õpetab siiani Kohila keskkoolis. Ta on osalenud aktiivselt siinses kunstielus nii kunstniku kui ka kuraatorina: olnud rahvusvaheliste tegevus- ja videokunsti sündmuste, nagu "KanaNahk" ja Viinistu tegevuskunstifestivali, üks eestvedajaid, pidevalt on tal olnud isikunäitusi, ta kuulub kunstirühmitusse Eesti Energia. Paul Rodgers on meie oma "inglane", kelle kodu on Eestis, kuid kelle isiklik kultuurikiht aitab tal kunstis teinekord tuua esile midagi, mida pelgalt siinse kogemusega ei oska tähele panna.

Raul Rodgersi projektid, olgu siis isikunäituse või performance’i vormis, on sageli sisaldanud mitmeid üksteist toetavad, kuid paralleelselt kulgevaid kihistusi. Nii nagu ta pole kunagi saanud mööda suurest narratiivist, eksistentsiaalsetest küsimustest, nii ka päevakajalistest sündmustest. Kuid päevakajaline ei ole tema kunsti jõudnud mitte ainult suure narratiivi, aegadele vastu pannud väärtussüsteemide, vaid ka kunstniku enda elukogemuse kaudu. Mida aeg edasi, seda enam on Paul Rodgersi teoste ajend olnud mõni varasem kunstiteos või -žanr või viis, kuidas kunstnikud on oma aega ja ühiskonda visuaalselt kirjeldanud, millist visuaalset märki on nad sellest tahtnud tulevikule jätta, aga kuidas nad sellega on ka oma aja inimese ja tema arusaamadega manipuleerinud.

Kui Paul Rodgersi eelmise, kaks aastat tagasi Hobusepea galeriis toimunud isikunäituse tõuge oli natüürmort, elus sisalduv surma meeldetuletus või tema oma sõnade järgi surmas sisalduv elu element, siis nüüd on tema lähtepunkt XIX sajandi alguse romantilise ajastu kunstniku oriendi kuvand, Euroopa vaatepunkt, mille vastu Lähis-Ida maades on innukalt võideldud, aga mida sama edukalt kasutatakse siiani, et luua endale sobivat kuvandit ja sellega ka praegu manipuleerida. Paul Rodgersi ruumiinstallatsioonid kulgevad risoomsete jutustustena, millel on just selline algus, edasiarendus ja ka lõpp, kuigi lõpp ja algus kasvavad sageli kokku, nagu vaataja seda ise sealt välja loeb. Ehk milline on siis vaataja oma elu- ja kultuurikogemus.

Paul Rodgers:
"Olen tihti märganud, et jutustustel ja luulel on sageli algus, kuid need arenevad omasoodu ja hakkavad elama oma elu, mis, kui tegemist on heade lugudega, viivad meid tundmatule territooriumile ja järeldustele. Üsna tihti panevad need järeldused meid naasma algusessse, et seda siis muuta. See käib sõnade, keele ja kirjutamise põneva olemuse juurde. Ka mina kirjutan, naudin seda ja võitlen sellega. Kuigi visuaalse kunsti keel on teistsugune ja katse suruda visuaalse kunsti loomust sõnadesse tundub tihti viljatu ja eksitavgi, seda iseäranis kunstnikule.
Mu töödele on omane teatud narratiivsus, kuid neil on palju alguspunkte, seda nii kontseptuaalses kui ka ajalises mõttes, et saaksin tuua välja kummalisi kaasvõnkumisi praeguse ajahetkega. Teoste erinevaid elemente saab (sõnadega) kirjeldada, neist saab rääkida individuaalses mõttes ja vahest tuua esile isegi nende sotsiaalseid või poliitilise kaasavõnkumisi, kuid nende tegelik väärtus seisneb siiski se?les, kuidas need üksteisega suhestuvad ning sõnalisest selgitusest pole teoste tegelikul mõistmisel just palju abi. Isegi näituse pealkiri on ainult vihje, prelüüd. Seepärast ära võta sõnu liiga tõsiselt, ära oota sellest liiga palju."

Vabaduse galerii näitusi toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.