browser warning text

Valve Alamaa juubelinäitus

Näitusele on välja pandud teeneka käsitöömeistri kootud ja tikitud tekid muuseumi kogust.

Valve Alamaa sündis 7. augustil 1932 Paistu kihelkonna Tuhalaane valla Pahuvere külas Ivaski talus. Kooliteed alustas ta 1939. aastal Tuhalaane algkoolis. Eriala asus ta omandama 1947. aastal Viljandi arvetööstustehnikumi õmblusklassis.

Suurema osa oma elust on Valve töötanud kaubanduses, kuid selle kõrvalt on tal jätkunud aega ja tahtmist kauni käsitöö tegemiseks. Käsitööoskused ja käsitöö tegemise vajaduse sai Valve kodust. Juba seitsmeaastaselt õppis ta taluperenaisest ema kõrvalt esimesed käsitöövõtted. Edasi omandas ta ise kõik vajalikud oskused ja nipid, et teha hästi igasugust käsitööd, olgu need siis rahvuslikud tekid, mulgi kirikindad või rahvarõivad. Teda on peetud üheks paremaks kangakudujaks Viljandimaal. Tema enda sõnul on käsitöö tegevus, mida ei suuda enam järele jätta. „Olen eluaegne nõelapiinaja,“ iseloomustab Valve oma lemmikkäsitööd tikkimist.

Üks olulisi pöördepunkte Valve Alamaa loomingulisel teel oli tutvumine tekstiilikunstnik Veevi Pajupuuga, mis viis tikkimise ja kudumise juurde ning nii sündisid näitused, kus enamiku tekkide kavandite autoriks oli Veevi Pajupuu. Viimane on öelnud: „Valve on nagu katselendur. Mina konstrueerin ja tema kohe lendab.“

Rahvusliku käsitöö hindamist, säilitamist ja edasiarendamise vajalikkust on meistri sõnul temale õpetanud professor Anu Raud, kes omakorda hindab Valve Alamaad kui kohalikku käsitöömeistrit, kellel on eriline oskus oma töödele loovalt läheneda, teha õigeid ja rahvuslikke esemeid. Tihe side muuseumidega, rahvusliku käsitöö varamu põhjalik uurimine on teda õpetanud värve kokku seadma, looma traditsioone järgivaid esemeid. Tema eriline oskus on teha käsitööd säästlikult ja mõtestatult.

Viimaste aastate loomingulises tegevuses hindab ta väga koostööd Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala õppejõu Christi Kütiga, kes on ka mitme käesoleval näitusel eksponeeritud teki kavandi autor.

Valve Alamaa on oma loomingule tagasi vaadates meenutanud: „Rahvakunstis on mind eriti huvitanud mulgi roositud kindad. Rahvariiete juures aga rikkaliku tikandi ja piludega põlled. Muidugi on mind paelunud Viljandimaa sõbakirjalised tekid ja südamelähedased on olnud ka tikitud tekid. Sõbakirjalisi tekke olen kudunud ligi 100 – Viljandi, Kõpu, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Halliste kihelkonna kirjadega. Sõbakirjalisi salle olen kudunud 750, põhiliselt punaseid Kõpu ja Suure-Jaani kirjadega. Nende kõrval olen hulgaliselt teinud ka tikitud salle.“

Valve Alamaa on mitmeid kursusi läbides omandanud ka õiguse juhendada käsitööringe. 1972–1992 töötas tema juhendamisel Viljandi muuseumi käsitööring ja 1977–2011 Uue-Kariste käsitööring. Praktilisi oskusi on ta õpetanud Viljandi kultuuriakadeemia tudengitele.

Oluline on onud tema panus Viljandi rahvakunstiühingu tegevuses. Ta on selle üks loojaid ja aktiivne liige tänaseni. Samuti on ta osalenud rahvakunstiklubi tegemistes. Tema käsitöid on eksponeeritud kõigil maakondlikel käsitöönäitustel ja samuti rahvakunstiklubi organiseeritud näitustel. Üle-eestilisel näitusel „Unustatud vana käsitöö“ (2002) pälvisid külastajate erilist tähelepanu tema rahvuslikud vaibad ja tekid. Kaks rahvuslikku vaipa on koos teiste töödega esindanud Eestit püsinäitusel Jaapanis. Meistri valmistatud rahvuslike esemete paremikku säilitatakse Viljandi muuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis.

Suurte teenete eest rahvusliku käsitöö viljelemisel pälvis Valve Alamaa 1998. aastal Viljandimaa rahvakunstimeistri tiitli, 2002. aastal omistati talle Tallinnas esemelist rahvakultuuri väärtustav pärandihoidja aastaauhind.

Valik näitusi

1972–1992 igakevadised Viljandi muuseumi käsitööringi näitused
1997–2011 igakevadised Uue-Kariste käsitööringi näitused
1986, 1987, 1988 Tallinna Lillepaviljonis Nõukogude Naise käsitöönäitus
1989 Viljandimaa naiste käsitöönäitus A. H. Tammsaare muuseumis Tallinnas; Viljandi ja Tallinna naiste käsitöönäitus Eesti Rahva Muuseumis Tartus
1991 tekstiilikunstnik Veevi Pajupuu näitusel Tallinna Lillepaviljonis kolme teki teostus
1992 esimene personaalnäitus Viljandi muuseumis
1995 näitus Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse vabariiklikus naiste käsitöö klubis
1996 Veevi Pajupuu mälestusnäitus Tallinnas
1997 teine personaalnäitus Viljandi muuseumis
2002 kolmas personaalnäitus Viljandi muuseumis
2007 Eesti käsitöö Tallinnas; personaalnäitus Viljandi linnaraamatukogus
2009 näitus Rahvakunsti klubis Tallinnas
2012 personaalnäitus Viljandi muuseumis

Näituse avamine 5. augustil 2017 kl 12.

Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud augustis iga päev kella 11–18; septembris teispäevast laupäevani kella 10–17.

Lisateave: Liina Roht, liina.roht@muuseum.viljandimaa.ee, tel +372 433 3664

Vaata veel: